Loheratsanike elu oli rahulik. Sõnaotsesesmõttes liblikad lendasid tapja draakonite tiibade vahel, kes päevad läbi norskasid. Tapjad ja ratsanikud elasid rahus. Lossis ei tõstetud isegi häält kellegi peale. Harmoonia. Nagu taevas oleks maa peale langenud.
Kuid siis juhtus midagi, mida keegi ette ei näinud. Kõik algas sellest, et üks draakon tuli lossi, ratsmete moodi rihmad peas ja …
[ Full reading ]